5. Saastaja maksab printsiip. 6. Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale. 9. Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära. 11. Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud. Keskkonnaõiguse taotlused: Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente. Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone. Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm „ Hea elu maakera võimaluste piires”. Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks: kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali; muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja
Keskkonnaõiguse printsiibid tänapäeval • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine • Saastaja maksab • Ettevaatus ja vältimine • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-) • Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale • Abistavad printsiibid, mille eesmärgiks on eelnimetatud põhiprintsiipide ellurakendamine (BAT – best available technology etc, BEP Keskkonnaõiguse taotlused • Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente; • Keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses; • Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone. Keskkonnaõigus Eestis Keskkonnaõigus on kompleksne, dünaamiline ja pidevalt muutuv õiguse valdkond. Tuleb arvestada: • Keskkonnaalane seadusandlus muutub ja uueneb tihti;