aasta suvel, mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Eelkõige oli selle põhiseaduse vastu võtmine seepärast, et sätestati rahva ülemvõim ja kõigi kodanike võrdõiguslikkus, mis tagas igale kodanikule võrdsed õigused, vabaduse ja kergema elu. Siiski jäi uus põhiseadus esialgu rakendamata, kuna revolutsioon oli vaja enne päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid tugevat, karmi vägivallavõimu ehk diktatuuri kehestamist, mis tõi kaasa endaga palju halba ja negatiivseid jooni. Nende all mõtlen ma eelkõige mõrvu ehk Marat ja Marie-Antoniette mõrvamist. Jakobiinide dikatuuri ajal hukati üle 50 00 inimese, mis minu arvates on lihtsalt jube, tapeti vaeseid ja süütuid inimesi ilma põhjuseta, see oli justkui terroripoliitika, mis pani harvast hirmu tundma, mis edasi võib saada. Lõpuks süvenes Rahvuskonvedis ja kogu riigis vastuseis Robespierre hirmuvalitsusele
Pastori kohustuseks oli peale jumalateenistuse läbiviimist ka padentide (seadus, määrus) edastamine, statistiliste andmete kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud võimalik kodus lugemist selgeks saada) ja esitas nimekirja teadmiseks ka mõisnikule, kes pidi koolist eemale jäänud laste vanemaid karistama. Pärast Vene võimu kehestamist jagunes mõisa maavaldus maksuvabaks mõisamaaks ja maksualuseks talumaaks (revisjoniadramaa). Revisjoniadramaa arvutati tööjõulise talupoegade arvu järgi, kus elas 15-60 aastast tööjõulist meeshinge ja mille reaalne suurus võis kõikuda 31,5 ja 62,4 ha põllumaa vahemikus ja andis puhastulu 60 tündrit rukist mille väärtuseks oli 60 taalrit. Kuni 1725a. arvestati adramaa normiks 12 meeshinge, hiljem 5 meeshinge. Vastavalt sellele
annaabi.ee 
