Südamel on autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib Kõhuõõne arterid ja veenid kokkutõmbe tugevust ja rütmi Vere teekonda vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta nimetatakse suureks Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte ehk kehavereringeks. (arterioosrõngas) Viib elunditesse hapnikku ja korjab süsihappegaasi. Vere teekonda paremast vatsakesest Aju venoosne verevarustus (peaaju (kopsutüvi, kopsu arterid) kopsude kõvakesta urked) kaudu südame vasakusse kotta nimetatakse väikseks ehk kopsuvereringeks
viivad vere südamest viivad vere kannavad verd välja südamesse elundite ja kudede vahel elastsete seintega pehmete seintega õhukeste seintega vererõhk kõige vererõhk kõige kõrgem madalam Inimese vereringe jaguneb suureks ehk kehavereringeks ja väikseks ehk kopsuvereringeks. Kehavereringe- veri liigub südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kehasse ja selt südame paremasse kotta. Kopsuvereringe- veri liigub paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja seal südame vasakusse kotta. Suur kehavereringe Kopsuvereringe Millest algab Vasakust vatsakesest Paremast vatsakesest