energiat 1367 862 = 505 g proteiini Imetav emis suudab süüa (kuivsööta) ligikaudu 3% kehamassist, seega 200 kg emis 6 kg. Arvestades emisesööda kem koostist (12,6 MJ/kg, 17,2% proteiini), tarbib emis keskmiselt 6x12,6 = 75,6 MJ met.en ja 172x6=1032 g proteiini. Võrreldes vajadusega tekib ikkagi energia-ja proteiinidefitsiit 106-75,6=30,4 MJ 1367-1032= 335 g Defitsiiti on vaja vaadata, tuleb kehas katta. SEEGA PEAVAD EMISEL OLEMA KEHAVARUD Meelde !!! Kui emisepiima energiasisaduseks võtta 5 MJ/kg, siis saab 1 kg kehamassiga toota ligikaudu 4 kg piima. Sigadel on 12% keharsvasisaldust, kui emis on lahjem siis on jama majas. Lean sow syndrom (LSS). Lahja emise sündroom. 19. Imetavate emiste partsiaalsed tarbenormid (elatustarve, piimatootmistarbe kalkuleerimise meetodid). 20. Sugukultide söötmisnormide partsiaalne arvestus : elatustarve, kehamassi
näljakonditsiooni kujunemist. Kui prognoos on ebasoodne, realiseeritakse loom lihaks enne toitumuse halvenemist. 3.3.1 PIIMALEHMADE TOITUMUSE HINDAMINE Toitumuse hindamine,(inglise keeles Body Condition Scoring -BCS) on mitmetes riikides kasutusel olev subjektiivne meetod kehavarude seisundi määramiseks. Lehma toitumusastet näitab nahaaluse rasvkoe paksus, mis moodustab enamuse looma energiavarudest. Miks on kehavarud olulised? Kui lehma energiaga varustatus on vajadustest suurem, siis üleliigne energia säilitatakse keharasva tagavaradena. Seda energiapanka saab kasutada negatiivse energiabilansi perioodil, mil organismi energiaga varustatus ei kata toodangule ja elatusele vajalikku energiakulu. Selline olukord võib tekkida siis, kui: 1) lehmale ei anta piisavalt sööta; 2) kui sööt on madala kvaliteediga; 3) lehmal on haiguse tõttu isu vähenenud.
annaabi.ee 
