Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis asendamatutest aminohapetest metioniinist ja fenüülalaniinist). Kõrge bioloogilise väärtusega on loomsed valgud, sest need on kõige kergemini muudetavad teise loomorganismi kehavalguks. Taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega, soodsas vahekorras on üldiselt kartuli ja riisi valkude aminohapped. Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi, seega ei ole loomsel ja taimsel valgul nende jaoks suurt bioloogilist erinevust. Valguainevahetuse üle otsustatakse organismi lämmastikubilansi järgi. N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga sisenenud lämmastiku hulka organismist uriini, rooja ja higiga väljunud lämmastiku hulgaga
Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis asendamatutest aminohapetest metioniinist ja fenüülalaniinist). Kõrge bioloogilise väärtusega on loomsed valgud, sest need on kõige kergemini muudetavad teise loomorganismi kehavalguks. Taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega, soodsas vahekorras on üldiselt kartuli ja riisi valkude aminohapped. Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi, seega ei ole loomsel ja taimsel valgul nende jaoks suurt bioloogilist erinevust. Valguainevahetuse üle otsustatakse organismi lämmastikubilansi järgi. N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga sisenenud lämmastiku hulka organismist uriini, rooja ja higiga väljunud lämmastiku hulgaga