Saanud tõukeSouth Side'ijazzielust,hakkasid noored valged keskkooli-ja kolledziõpilased, asjaarmastajad ning professionaalsed muusikud arendama seda, mida on hakatud kutsuma "chicagostiiliks".New orleansistiiliimiteerimineeritieiõnnestunud,kuid see-eest tekkis midagi uut-"chicago stiil".G rupp koolipoisseasutasansam bli"Austin High School Gang", mis sai andekate noorte taimelavaks. Alles nüüd hakkab tähtsust võitma saksofon, mida paljude hulgas peetakse jazzi kehatuseks. Teiste seas kerkis esile tenorsaksofonist Bud Freeman, esimene jazzisuuruste ritta tõusnud valge saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix (Leon) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. Suurenes solistide osakaal, kahanes
Saanud tõuke South Side'i jazzielust, hakkasid noored valged keskkooli- ja kolledziõpilased ja muusikud arendama seda, mida kutsuti "chicago stiiliks". New Orleansi stiili imiteerimine eriti ei õnnestunud, kuid see- eest tekkis midagi uut- "chicago stiil". Grupp koolipoisse asutas ansambli "Austin High School Gang"(Bud Freeman), mis sai andekate noorte taimelavaks. Alles nüüd hakkab tähtsust võitma saksofon(Adolphe Sax - 1846), mida paljude hulgas peetakse jazzi kehatuseks. Teiste seas kerkis esile tenorsaksofonist Bud Freeman, esimene jazzisuuruste ritta tõusnud valge saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix (Leon) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. · New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. · Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. · Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama.