Vigastusest paranemise toetamine. 2.2.3. Agressiivne käitumine spordis (1 tund) Agressiivsuse liigid spordis: vaenulik agressiivsus ja tegevusega kaasnev agressiivsus. Agressiivse käitumise põhjused ja riskitegurid spordis. Agressiivse käitumise vältimine. 2.3. Psühholoogilised oskused spordis II 2.3.1. Kujutlustehnika kasutamine spordis (1 tund) Kujutluse kui vaimse treeningu mõju sportlikule sooritusele, selle mõju tekkemehhanismid. Kujutluse tüübid: pildi kujutlus, kehatunde kujutlus. Kujutlustehnika õppimise ja harjutamise põhimõtted. Kujutlusoskuse hindamine, kujutluste loomine. Kujutluste treenimine. 2.3.2. Lõdvestuse kasutamine spordis (1tund) Lõdvestustehnikate roll ülemäärase ärevuse alandamisel: järkjärguline lõdvestumine, hingamisharjutused, autogeenne treening, stressi juhtimine. Lõdvestustehnikate tööpõhimõtted ja kasutamise piirid. 2.4. Treeneri töö lapsevanematega (1 tund)
aistingute vähenemine, kadu(anesteesia,hüpesteesia) Kvalitatiivsed häired ärritaja peegeldub teadvuses moonutatult meelepetted, psühhosensoorsed häired Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired.
annaabi.ee 
