VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus.
1. Laps on silmtorkavalt loid ja joob halvasti 2. Lapsel on hingamisraskused 3. Laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 4. Palavik püsib üle 24 tunni 5. Kui lapsel on krambid kutsu kohe kiiraabi LISA LUGEMIST: Inimene on püsisoojane olend, tema kehatemperatuur säilib suhteliselt muutumatuna, hoolimata ümbritseva keskkonna temperatuuri kõikumistest. Kehatemperatuur on haripunktil õhtupoolikuti ja kõige madalam hommikupoolsel ööl. Kehatemperatuuris esineb lisaks ka mõnevõrra individuaalseid erinevusi. Kehatemperatuuri muutused on suurimad nahas ja jäsemetes, mis reageerivad tundlikult ümbritseva keskkonna temperatuurile. Seetõttu külmetuvad kergemini ka jala- ja käelabad. Eriti palju sooja annab ära peanahk , kuna vereringe seal on väga kiire ja seetõttu tulebki alati jahedama ilmaga peakate pähe panna. Kui riietus ei ole piisav püüab organism toota lisasoojust lihastöö abil. Esialgu lihased üksnes kangestuvad, aga kui
Sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine (vt ülevalt naise osa) Anaboolne toime valkude ainevahetusele – valgu sünteesi stimuleeriv mõju (seetõttu on meeste lihaskude suurem naiste omast) *Menstruatsioonitsükli iseloomustus – faasid ja regulatsioon. Kujutab endast regulaarselt toimuvaid muutusi naise organismis, mis paralleelselt leiavad aset: hüpotalamuses hüpofüüsis munasarjas emaka limaskestas suguhormoonide tasemes veres tupe limaskestas kehatemperatuuris Muutuseid vaadatakse: A) munasarja tsüklitena I faas – follikulaarfaas – on erineva pikkusega (tsükkel võib varieeruda) o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B) emaka limaskesta muutuste põhjal
Anaboolne toime valkude ainevahetusele – valgu sünteesi stimuleeriv mõju (seetõttu on meeste lihaskude suurem naiste omast) Menstruatsioonitsükli iseloomustus – faasid ja regulatsioon. Kujutab endast regulaarselt toimuvaid muutusi naise organismis, mis paralleelselt leiavad aset: hüpotalamuses hüpofüüsis munasarjas emaka limaskestas suguhormoonide tasemes veres tupe limaskestas kehatemperatuuris Muutuseid vaadatakse: A. munasarja tsüklitena I faas – follikulaarfaas – on erineva pikkusega (tsükkel võib varieeruda) o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B. emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega
annaabi.ee 
