problemaatilisteks. M on silmakirjalik moraali kriitik. *Alceste on oma idealismis naeruväärne, kuid ometi juhib tema teguviis M'ile endale südamelähedane loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte. * Oma noorest naisest õilaselt hüljatud Arnolphe ,,Naiste koolis" ei vääri mitte ainult naeru, vaid küllap teenib äta ka kübeme kaastunnet. ,,Tartuffe" * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju, kuid Orgon on pereisa, kes kehatab ülimat lihtsameelsust, reaalse elu vajadustega sobimatut, kogu perekonda õnnetusse tõukavat naiivsust. ,,Don Juani" *Tema pärines hisplaanlase Tirso de Molina näidendist, kuid enne M'i oli seda uba õutud mitmes itaalia ja prantsuse lavavariantides teisendada ja täiendada. Nendele toetuski Moliere. . *M kirjutas Don Juani proosas. *Võrreldses Tirso de Molina näidendiga laiendab M oma teoses satiiri osa. *Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda
Teatrid enesestmõistetavad iga vähegi suure linna juures. Tuntuim teater ka hellenismist (see, mis kõige paremini säilinud). Jätkus ka vanades zanrites loometegevus. Tragöödiaid pole aga meieni jõudnud. Ei saavutanud ka ikkagi nii suur populaarsust nagu vanad klassikalised. Nende korduslavastusi tehti. Kujunes lõplikult välja 3 suure tragöödiakirjaniku kaanon (Sophokles, Europides ja ? klassikud). Komöödias teada 1 autor: Menandros kehatab uus-attika komöödiat. Tema näitemängud meieni papüürosleidude kaudu. Erines 2 asjas vanast attika kom-st: koor oli kadunud, ainult näitlejad; sisu poolest olid teemad nüüd puhtolustikulised (melodramaatilised), olid minetanud oma poliitilisuse. Uus-a kom 2. saj kui tekksi Rooma teater, siis oli otsene impulss rooma teatri jaoks (rooma autorid sisuliseks adapteerisid neid uus-a kom-id). Muus kirjanduses tõusis uuesti lüürika osatähtsus (luule). Tähtsaim keskus ülekaalukalt