Sellist õnnetust või õnne ma ootan." Hermine: ,,sa oled liiga nõudlik ja näljane selle lihtsa, mugava, nii vähesega rahuloleva maailma jaoks, et ta sülgab su välja, tema jaoks on sul üks dimensioon üleliia." Mozart: ,,Kindlasti, elu on alati hirmus. Me ei saa sinna midagi parata ja kanname ometi vastutust. Vaevalt jõutakse sündida, ja juba ollakse süüdi. [ -- ] ja nüüd ei kuule te ju mitte üksnes raadio poolt vägistatud Händelit, mis ka selles jäledaimas kehastusvormis on ikkagi veel jumalik, - te kuulete ja näete samal ajal kogu elu oivalist võrdpilti. Kui te kuulete raadiot, siis kuulete ja näete ürgvõitlust idee ja ilmumi, igaviku ja aja, jumaliku ja inimliku vahel. Just samamoodi nagu raadio maailma suurepäraseimat muusikat kümne minuti kaupa läbisegi kõige võimatumatesse paikadesse pillub, kodanlikesse salongidesse ja katusekambritesse, abonentide keskele, nii nagu ta röövib sellelt
Sellist õnnetust või õnne ma ootan.” – Hermine: „sa oled liiga nõudlik ja näljane selle lihtsa, mugava, nii vähesega rahuloleva maailma jaoks, et ta sülgab su välja, tema jaoks on sul üks dimensioon üleliia.” Mozart: „Kindlasti, elu on alati hirmus. Me ei saa sinna midagi parata ja kanname ometi vastutust. Vaevalt jõutakse sündida, ja juba ollakse süüdi. [ -- ] ja nüüd ei kuule te ju mitte üksnes raadio poolt vägistatud Händelit, mis ka selles jäledaimas kehastusvormis on ikkagi veel jumalik, - te kuulete ja näete samal ajal kogu elu oivalist võrdpilti. Kui te kuulete raadiot, siis kuulete ja näete ürgvõitlust idee ja ilmumi, igaviku ja aja, jumaliku ja inimliku vahel. Just samamoodi nagu raadio maailma suurepäraseimat muusikat kümne minuti kaupa läbisegi kõige võimatumatesse paikadesse pillub, kodanlikesse salongidesse ja katusekambritesse, abonentide keskele, nii nagu ta röövib sellelt muusikalt tema vahetu sensuaalse ilu, rikub, kriibib ja