hämmastavalt tõepärase ja haarava Hispaania pärastlõunaõhustiku. Carmeni tegelaskuju kehastunud Aleksandra Kovalevitš oli minujaoks vägagi usutav. Telerist olen näinud, et tavaliselt mängivad Carmenit suurema kehaehitusega naisterahvad, kuid Aleksandra nägi tõesti hea välja ja oli antud rollis usutav. Samuti sai Aleksandra oma rolliga hästi hakkama, kuid minuarust jäi Aleksandra hääl alla Don Jose rolli kehastavale Boldizsár Lászlóle, kes minu arvates oli pika puuga teistest solistidest seekord üle. Tahaksin ka välja tuua Läti Rahvusooperist tulnud laulja Janis Apeinisi kes sai samuti väga hästi oma rolliga hakkama ja tema esitlus oli väga meeldejääv. Kuigi Lászlólele jäi Apeinisi ikka kõvasti alla. Meeldis ka see, et etendust tõlgiti, sest muidu ei oleks ma ilmselt peale kauni muusika midagi osanud nautida. Kuigi võrreldes Eesti lavastajaga võiks Itaalia lavastaja puhul eeldada
Filmi autor Jean Rouch. Näide Rouchi etnofiktsioonist. 14 Peategelane Oumarou Ganda (1935-1981). Tegevus toimub Nigeris (oli pärit Nigerist). Ei olnud niivõrd palju film tegelikkusest kui fantaasiatest, soovidest, tulevikuplaanidest ja minevikuvarjudest. Ilma helita oli üles võetud, üleskeritava kaameraga. Kiiresti vahetuvad kaadrid. Kommentaarid olid lisatud hiljem, oli näidatud peaosa kehastavale inimesele, kes spontaanselt kehastas rolle ja rääkis läbi. Film provotseeris peategelast omaenda elu ja tegevust kõrvalt vaatama, kommenteerima ja uuesti läbi mängima. Mitmekordne nihe reaalsuses. Näitab kuidas mängib rolli kujutlusvõime, fantaasia, unistused. Seda on raske uurida, aga läbi sellise eksperimendi saab seda uurida. Näitab, kuidas inimene mängib iseennast. Aitab uuritaval ennast enda isikust distantseerida
annaabi.ee 
