Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keharasvas" - 3 õppematerjali

Transrasvad
5
docx

Transrasvad

250 kuni 500 surmajuhtumit. Eestis on transrasvhapete kasutamine suurenenud viimase 20 aasta jooksul. See-eest on Eestis teatud nimetusega toodetesse osaliselt hüdrogeenitud taimerasva lisamine keelatud. Kokkuvõte Raik-Hiio Mikelsaare artiklist (08.10.2009) Inimesed peavad transrasvu terviseohustajaks. Transrasvhappeid on kõige enam piimas ja mäletsejate keharasvas, kus nende hulk moodustab 2­8% kogu rasvast. Kuigi transrasvhappeid taimelipiidides ei leidu, saab neid sinna kunstlikult tekitada. Tegelikult tekivad transrasvhapped neisse ise, kui taimelipiidide tsisrasvhappejääke muudetakse hüdrogeenimise käigus kulinaarsetel eesmärkidel küllastatuteks. Transrasvhappeid sisaldav taimeõli allub vähem riknemisele. Transrasvhappeid ei tasu paaniliselt karta. Seda tüüpi molekule on meie organismis

Bioloogia → Üldbioloogia
14 allalaadimist
Nahk ja nahahooldus
3
docx

Nahk ja nahahooldus

nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Vitamiinid
10
docx

Vitamiinid

Kaltsiferool (Vitamiin D) D-vitamiin esineb kolmes vormis: kaltsiferool (D3), kolekaltsiferool ja ergokaltsiferool (D2). Vitamiin D3 (kolekaltsiferool, I) moodustub nahas kolesteroolist 7-dehüdrokolesterooli (eelvitamiin D3) fotolüüsil ultraviolettkiirguse toimel.Sarnaselt moodustub ka vitamiin D2 (ergokaltsiferool, II) ergosteroolist. Kaltsiferooli esineb looduslikult kalaõlides ja munakollases. Kolekaltsiferool tekib siis, kui päike paistab nahale ja ultraviolettkiired reageerivad keharasvas olevate steroididega, mis asuvad kohe naha all. Ergokaltsiferooli sünteesitakse taimedes päikesekiirte toimel. Hormoon kaltsitriool Vajadus, leidumine Enamus looduslikke toiduaineid sisaldab väga vähe vitamiin D3. Kalamaksaõli on erandlik vitamiin D2 allikas. Eelvitamiinid ­ ergosterool ja 7-dehüdrokolesterool ­ on laialt levinud nii looma- kui ka taimeriigis. Tähtsaim vitamiin D allikas on kalaõli. Stabiilsus, lagunemine Hapnikutundlik Valgustundlik Stabiilsus toidus ei ole probleem

Keemia → Toidukeemia
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun