Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi. Habitus ei ole mitte ainult teadmine või kompetents või stiilitunnetus, vaid see on praktiline, see on kehastunud. Oluline ongi see, et Bourdieu meelest pelgalt keelelisest või tunnetuslikust lähenemisest ei piisa, vaid tuleb vaadata praktikat, eriti kehapraktikaid. Ka sõna otseses mõttes - kõndimine, kehahoiak, grimassid, kõne, jne. Habitus ei ole juhuslik, vaid seda korrastab praktika loogika. Loogikat suunab klassifikatsioonide süsteem - läbi dihotoomsete valikute: kõrge/madal, maskuliinne/feminiinne, valge, must, peen/vulgaarne, hea/halb. Esialgu toimivad nad konkreetsetes situatsioonides, kuid siis laienevad. Nende printsiipide rakendamise kaudu tarbimises (eriti kultuuri tarbimises) tuntakse ära maitse või selle puudumine.
Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi. Habitus ei ole mitte ainult teadmine või kompetents või stiilitunnetus, vaid see on praktiline, see on kehastunud. Oluline ongi see, et Bourdieu meelest pelgalt keelelisest või tunnetuslikust lähenemisest ei piisa, vaid tuleb vaadata praktikat, eriti kehapraktikaid. Ka sõna otseses mõttes - kõndimine, kehahoiak, grimassid, kõne, jne. Habitus ei ole juhuslik, vaid seda korrastab praktika loogika. Loogikat suunab klassifikatsioonide süsteem - läbi dihotoomsete valikute: kõrge/madal, maskuliinne/feminiinne, valge, must, peen/vulgaarne, hea/halb. Esialgu toimivad nad konkreetsetes situatsioonides, kuid siis laienevad. Nende printsiipide rakendamise kaudu tarbimises (eriti kultuuri tarbimises) tuntakse ära maitse või selle puudumine.