5. nimetage 2 väikelapse organismi iseärasust ja kirjeldage kuidas see iseärasus võib mõjutada ravimi toimet a) iseärasus: immuunmehhanismid on puudulikud + ja selle võimalik mõju ravimi toimele... Seetõttu on laps mürkidele tundlikum. b) iseäresus.. neerude filtratsioonivõime on puudulik ja mõju toimele... vajab laps väiksemaid annuseid, lähtutakse lapse vanusest, kehamassist, kehapindalast 6. selgita mõiste agonistlik toime.. endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retseptori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. 7. Milline on nikatiini toime näärmete tööle?........... Milline on nikatiini toime vererõhule?.. tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Milline on nikotiini toime südame löögisagedusele.
tekkimist. 3. PÕLETUSPINNA SUURUSE MÄÄRAMINE Tänapäeval kasutatakse põletuspinna suuruse määramiseks kolme meetodit: põletuspinna ulatuse määramine “ 9% seaduse” järgi - on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks, nt kiirabi tingimustes; põletuspinna ulatuse määramine peopesa-sõrmede pindalaga võrdlemisel: peopesa ja sõrmede pindala on ca 1% inimese kehapindalast – rakendatav ambulatoorses praktikas; Lund-Browderi skeem – täpne haavade skeem vajalik haige hospitaliseerimisel. NB! Lastel 9% reegel pole kehtiv. Korrektne põletusdiagnoos sisaldab: põletushaava sügavust, põletuse suurust protsentides etioloogilist faktorit, põletushaavade lokalisatsiooni, lisanduv hingamisteede põletus, CO mürgistus, śokk Näit. Combustio thermica (leek) gr
valemi (8.3): 0,727 M RQ m0,425 l 0 ,725 QCO2 (8.3) 4,83 RQ 16,17 kus QCO2 inimese CO2 eraldused ruumiõhku, l/h; M inimese soojuseraldused, W/m2; RQ väljahingatava CO2 ja sissehingatava O2 suhe; m inimese kaal, kg; l inimese pikkus, m. Süsihappegaasi eraldused ruumidesse sõltuvad eelkõige inimese kehapindalast ja füüsilisest aktiivsusest. Sissehingatava O2 ja väljahingatava CO2 suhe on kõnesolevas uuringus vaadeldavas piirkonnas (0,7–1,2 met) konstantne suurus. Kui konkreetsete katsete tulemusel ei ole määratud teisiti, võib RQ väärtuseks võtta 0,83 (ASHRAE Handbook 1993). Sellisel juhul saadakse CO2 tulemused ligemale 3 % täpsusega, mis on antud kontekstis täiesti piisav. Kasutades valemi 8.1 ja Tabel 8.5 puhkeaja