CL ripikloomad CL meritünnikud LEVIK: LIIKIDE ARV: u 2000 PALJUNEMINE: EHITUS: - süda asetseb kõhtmiselt - keskNS asetseb selgmiselt - hingamine toimub seedekulgla eesotsa kaudu SubPH VÕRDLUS: Mantelloomad tunicata Süstikkalad cephalochordata Koljused craniata - kinnitunud või vees - 30 liiki mereloomi, - hõljuvad põhjaloomad - toituvad planktonit - mõlemad kehaotsad - filtreerides teravad - tuunika ehk mantel - selja- kõhu- ja sabauim - (välistoes) CL VÕRDLUS: Merituped Ripikloomad Meritünnikud - üle 1900 liigi - 70 liiki - 70 liiki - üksikud/ koloniaalsed - ehitavad avara maja - suured kolooniad
tingimustega. Vahel on koguni raske uskuda, et nad kõik ühte sugukonda kuuluvad. Mitmesugused skinklaste liigid esinevad paljudes troopiliste- ja subtroopiliste piirkondade biotoopides üle kogu maailma. Kõige enam elab neid Kagu-Aasias ja Austraalias. Austraalias elutseva käbisabaskingi pikkus on ligikaudu 30 cm. Käbisabaskingil pole vastase hirmutamiseks mitte ainult suur helsinine keel, vaid ka jäme ning lühike saba, mistõttu näevad mõlemad kehaotsad, pea ja saba ühesugused välja. Rünnaku ajal on skink võimeline vaenlast petma ning ohverdama vaid oma lühikese sabajupi. Sinikeel-skink kasutab sokimeetodit. Ohus olles avab ta lõuad ja näitab eresinist keelt, et vaenlast ehmatada. Sageli ka sisiseb seejuures ähvardavalt. Pikksabaskink hakkab ohu korral oma erksinist värvi sabaga peksma, muidu säilitab ta aga rahu. Kui vaenlane ta sabast haarab, heidab skink selle küljest ja kaob peitu. Kui hädaoht
annaabi.ee 
