· Militaarorganisatsioonide poolt uute relvade testimine (laserlõikused, tuumakatsetused). · Rituaalmõrvad (eri klannide poolt läbiviidavad mõrvad, mille eesmärk on hankida vajalikud kehaorganid rituaalide läbiviimiseks). · Vietnami sõja veteranide poolt hullusehoos sooritatud mõrvad. Tulnukatepoolsed põhjused antud aktide läbiviimiseks: · Kuna inimeste ja loomade rakuehitus on sarnane, siis võidi kehaorganeid kasutada rakuehituse uurimiseks. · Veri muudeti sünteetiliseks plasmaks toidu hankimine. · Maa vallutamise eesmärgil uue bio-relva väljatöötlemiseks hangitud materjal. 10 Uuringud UFOsid ja nendega seotud informatsiooni ning tõendeid uurib ufoloogia. Vaatamata sellele, et selle teadusharuga tegelevad paljud (ka muudel aladel) tuntud teadlased, ei
soojendusravi- ütleb Eesti Mobiiltelefoni sekretär (Lõhmus 1999). Hiljuti tegid austraalia teadlased katseid hiirte ja mobiiltelefonidega. Nad leidsid, et mobiili kiirgus ei suurenda hiirtel kasvajate esinemise sagedust, ning järeldasid, et seega on telefonid suure tõenäosusega ohutud ka inimesele. Mõne aja pärast tegi aga teine sama maa teadlasterühm uued katsed hiirtega ja tõestas, et mobiilid soodustavad kasvajateteket (Kaldoja 2002). Mikrolainekiirgus mõjutab neid kehaorganeid, kus verevarustus on väike ja veri voolab aeglasemalt - silmad ja suguorganid. See on ammu teada, et mikrolainekiirgus mõjutab potentsi ja silmi (Iseasi 2002). Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus selgitas, et mobiiltelefonist liigub kiirgus ühtlaselt kõigis suundades ja oma osa kiirgusest saab kindlasti kätte ka «käed vabad» süsteemiga rääkiv inimene. Ta märkis, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele
Tavaliselt viib see organismide keerustumiseni. Areng jaguneb kaheks: otsene ja moondega. 1. Otsene areng: a) puudub vastne! b) noorjärk sarnaneb suguküpse isendiga erinevused vaid kehamõõtmetes, proportsioonides, suguvõimetu. Näiteks: imetajad, linnud, roomajad 2. Moondega areng on vastne! a) vaegmoone: munavastnevalmik Mille poolest vastne erineb valmikust? · Teatud kehaorganeid pole (tiivad) · Kehamõõtmed, sugunäärmete talitlus Näited: levinud rohkem selgrootutel: käsnad, ainuõõssed, limused,tirtsud, prussakad, täid, lutikad. Keelikloomadest kalad. b)täismoondega areng: munavastnenukkvalmik vastne: röövik (liblikas), tõuk (mardikas), vagel (kahetiivaline) Nukustaadiumis toimub kudede lagundamine, millele järgneb valmiku kudede moodutumine. Näited: liblikad, mardikad, kirbud, mesilased, sipelgad, sääsed.
annaabi.ee 
