nimetatakse teda riigiks, kui ta etendab aktiivset osa, suverääniks, ning kui teda võrreldakse teiste omasarnastega, võimuks [tnp poliitiliseks süsteemiks LK]. Neid, kes on temaga seotud, nimetatakse kogumina rahvaks ja eraldiseis- valt kodanikeks kui nad kannavad suveräänset võimu või alamateks osas, mil nad alluvad riigivõimu seadustele (Rousseau 1968: 61-62) Kodakondsuse teke Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) Osalemine kui subjektsuse test Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Maksustamine 1
Rahva hulka mittesobijad, mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine) n Heater 1990: 163: kodakondsus sisaldab mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid: määratletud õiguslik või sotsiaalne seisund, poliitilise enesemääratluse (identiteedi) vahend, lojaalsuskese, kohustuste nõudmine, õiguste ootus ja hea sotsiaalse käitumise mõõdupuu Moodsa kodakondsuse teke n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) n Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) n Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) n Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) n Osalemine kui subjektsuse test n Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires
annaabi.ee 
