meie taju neile omistab. Tajude ja väliste ulatuvuslike asjade vahel võib väita kooskõla olemasolu üksnes selgete ja selgepiiriliste mõistete alusel. Värvi, kõla, maitse jne. aistingud ei ole aga selgepiirilised. Mateeria, materiaalse substantsi, olemus seisneb mitte värvides, lõhnades, maitsetes ja muus sellises, vaid üksnes ulatuvuslikkuses pikkusesse, laiusesse ja sügavusesse, s.t. tema ruumilisuses või, mis on seesama, kehalisuses. Materiaalne maailm on lõputult jaotatavate korpuskulite kontiinuum (ja mitte jagunematute aatomite ajutised kombinatsioonid tühjuses nagu olid eeldanud antiiksed atomistid). Ei ole mingit tühja ruumi, kuna kõik vaheruumid korpuskulite vahel on täidetud peenemate korpuskulitega. Just seetõttu ongi Descartesi jaoks mõisted "ulatuvus", "ruum" ja "mateeria" samatähenduslikud, sest ei ole mingit ulatuvust ja mingit ruumi, mis ei oleks mateeria ulatuvus ja ruum
Sellest ajast alates räägitakse Kant-Laplace neulaarhüpoteesist. Teine teos, milles Kant teedrajavaid loodusteaduslikke mõtteid arendab on "Füüsiline monadoloogia". Kant võtab siin kasutusele Leibnitzi monaadi mõiste. Ta püüab neid väikseimaid osakesi, mille liikumisest maailmaruum tekib, oma olemuselt lähemalt määratleda. Ta defineerib nende olemuse "ruumitäitva jõuna". Niisiis see, mis moodustab mateeria olemuse, selle kehalisuses ja läbitungimatuses, on jõud. Ei ole olemas mingit "ainet" on vaid jõud (Energia!)! See Kanti mõte on teinud läbi lausa sensatsioonilise taaselustumise kaasaegses füüsikas, mis mitte ainult teoorias ei oleta, et mateeria on vaid energia eriline ilmumisvorm, vaid seda ka praktiliselt on näidanud. Kolmanda loodusteadusliku teosena vöiks nimetada kirjutist "Rassidest". Kant vastandab sellele puht klassifitseerivale looduslikule kirjeldusele loodusloolise arengu idee
annaabi.ee 
