Need on pigem laiale massile suunatud meelelahutus. Iga inimene on erinev ning seetõttu reageerib ta erinevalt. Nii, et kui noormees sulle komplimendi teeb ja samal ajal kaela katsub ei tasu talle seda kohe etteheita. Kas valetamisel on üldse tunnused? Vale oleks tegelikult öelda, et tunnused täiesti puuduvad. Enamike tunnuste phul peab lihtsalt jälgija olema niivõrd spets omal alal, et seda märgata. Nimetada tasuks, aga mõned faktid, mis üldjuhul inimese organismis paika peavad. Kehalihased: Just kehalihased on need, mida inimene tavahetkel tihtipeale ei kontrolli. Tihtipeale pole me lihtsalt niivõrd kiire reageeringuga nagu on seda meie närvid. Seetõttu tasub kahtlases situatsioonis tähelepanu suunata inimese näolihastele. Eelkõige kaela lihastele ning ka lõualihastele. Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab. Silmad: Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid. Nende vähenemine või
Tavakeelseil mõistetel mõnikord väga spetsiifiline, piiratud sisu: “funktsioon” tähendab käitumisökoloogias mingi käitumisvormi bioloogilist eelist (ja ainult seda). Inimeste käitumisest laenatud mõistetel loomade puhul tihti erinev sisu ning oht eeldada, et loomad käituvad inimestele sarnastel põhjustel. 2.KÄITUMISE MOTOORIKA. Erinev liigutuste keerukus käitumise peamise erinevusena. Käitumised erinevad liigutuste poolest: 1)Gepardi äkksööst – osalevad peaaegu kõik kehalihased 2)kameeleoni silma liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt
annaabi.ee 
