2.Milliseid vahendeid läheb selleks vaja? 1. vastus =Lihtne ja odav võimalus on sörkjooks või vähemalt pooletunnine tempokas jalutus käik .mille ajal tõudeb pulss*140-150 löögini minutis.parim paik selleks on park või terviserada. Ohutust silmas pidades tuleks vältida tänavate ja maanteede ääres liikumist. Väga hästi sobivad kehalised koormused andma ka ujumine,jalgrattasõit ,suusatamine. Spordiala valik on mõistlik arvestada oma kehalie võimeid. Laps valib enamasti sportliku harrastuse,mis talle meeldib. Sageli mõjub valik sõbrade eeskuju või vanemate soovitus, aga ka soov end proovile panna ja uusi oskusi õppida. Kehaliseks võimeks on ka jõud* ,kuid enne murdeiga*,ei tohiks jõuharjutustega tegeleda. Jõumasinatel treenides saab kasvav organism liiga suure koormuse, mis võib kahjustada arenevaid luid ja liigeseid. Seetõttu alla 14- aastatest paljudessa jõusaalidesse ei lubatabi.
RAVIVÕTTED STRESSI TAANDAMISEKS Nõrkade mürgitavate ärritajate ja ülisuurte kehaliste koormuste vahele mahub sadu erinevaid pingeid, mida tuleb inimesel elu jooksul raluda, kuni hetkeni, mil tuntakse, et nüüd on põhjust arsti poole pöörduda. Stressi maandamiseks on vaja inimesel terviklikku kompleksi, kuhu kuuluks liikumisravi, toit- ja taimravi, vesiravi, massaaz, nõelravi. Ümberkorraldused uue elustiili omandamiseks võtavad pisut aega, kuid kehalie ja vaimne värkenemine, millega kaasneb paranev enesetunne ja töövõime, annavad omakorda täiendavat hoogu juurde. (Paju, Raudsik 2007) TOITUMINE Toitainete imendumine sõltub seedeelundite seisundist, ja väga tähtis on teada, et inimese seedekulgla on erakordselt tundlik stressi suhtes. Seetõttu hakkavad ka paljud inimesed stressiolukorras midagi näksima. Igal keharakul on oma programm, mille abil hoiaks ta end korras, kui selleks võimalus antakse