Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Taevas ja maa Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata. Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist kohtadest, kus ta ennast ilmutab. Päikese teekond Igal õhtul päike kaob, et sooritada kummaline ja ohtlik reis. Egiptlaste meelest ei saanud kunagi selles kindel
naisest. 1.3 Naistekleit 1920-1929 Mõjutatult Esimese maailmasõja töölkäinud naise riietusest, hakkasid naised kandma mehelikke riideid. Kuna süüdistati ka vanemat põlvkonda äsja lõppenud sõjas, mõisteti ka nende riietumine hukka ning moeloojad hakkasid oma disainidega suunduma noorema põlvkonna poole. Naiselikud kehakumerused olid täielikult moest väljas (Lisa 3). 1923. aastast hakkas taljejoon langema. Riided, mida kanti olid vabamad ning varjasid kehakumerusi. 1924. aastaks oli taljejoon langenud puusadeni. 1925. aastaks oli kleidiäär tõusnud 45-50 sentimeetrit. 1926.-1928. aastani oli kleidikõrgus tõusnud põlvest kõrgemale. See oli ka kahekümnendate kõrgeim kõrgus. 1929. aastast hakkas taas moodi tulema pikemad kleidid. (Nolan) Materjalidena kasutati endiselt puuvilla, lina, villa, siidi, kunstsiidi. Enamuste päevarõivaste juures kasutati kergeid materjale, kudumeid ning kergeid ülikondi. Õhtukleitide juures kasutai siidi