Kihelkonnakoolis. 1876 Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo, mida peetakse eestis ka võimlemise ajaloo alguseks 28. millal avati esimene ametlik eesti spordiselts 1896 Esimese ametliku eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts 29. esimesed kehakultuurialase kõrgharidusega lõpetajad 1913 - Anton Õunapuu lõpetas Helsingis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis 1915 - Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 30. esimene eestikeelne spordiväljaanne 1920 Ilmumist alustas "Eesti Spordileht", lõpetas 1940; seejärel ilmus ajakiri "Kehakultuur" 31. millal asutati ESK 1922 Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 32. eesti esimene asutus, kus hakati andma kõrgharidust
Esimesed ujumisvõistlused peeti Sindis, Tartus ja Tallinnas 1911 "Kalev" rajas "Lootuse" väljale kergejõustikuplatsi 1912 Olümpiamängudel Stockholmis osalesid esimest korda eestlased, tehes seda edukalt. Martin Klein tõi Eestisse esimese olümpiaautasu, kreeka-rooma maadluse hõbemedali ja sõudja Maksimilian Kuusik sai III-IV koha. Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti