Homosügootsus nt AA või aa. Heterosügootsus nt Aa. Intermediaarsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Aheldunud pärandumine ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos. Sugukromosoomid X ja Y kromosoom, igas rakus 1 paar Autosoomid kehakromosoomid, igas rakus 22 paari Suguliiteline geen inimese Xkromosoomis paiknev geen. Pärilik muutlikkus geneetiline. Jaotus: kombinatiivne, mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus vanemate olemasolev geneetiline materjal kombineerub, tekib järglase oma genotüüp. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Modifikatsioon muutus, mis on tingitud geenide ja keskkonna koosmõjul. Ei pärandu. Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur.
tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Seetõttu sarnanevad järglased oma vanematega. · geneetika bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi · sugukromosoomid kromosoomid, mis määravad soolise kuuluvuse. Imetajatel loomadel ja inimesel on sugukromosoomid X ja Y. Meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom; naistel on kaks X-kromosoomi · kehakromosoomid kromosoomid, mis on ühesugused samasse liiki kuuluvatel normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Autosoomid on kõik kromosoomid peale sugukromosoomide. · kromosoom üks DNA molekul, mis on seotud valkudega. Ta säilitab ja kannab edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta · muutlikkus organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus iseloomustab kõiki organisme, sageli on see oluline ellujäämisel ja järglaste andmisel
aB AaBB AaBb aaBB aaBb ab AaBb Aabb aaBb aabb Kollased siledapinnalised: 9 Kollased krobedapinnalised: 3 Rohelised siledapinnalised: 3 Rohelised krobedapinnalised: 1 Soo määramine Inimesel 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomi paari - neist 22 paari määravad ära keha tunnused (kehakromosoomid) ja ülejäänud paar määrab ära soo tunnused (sugukromosoomid) - XX on naine, XY on mees - Munarakus on 22 kehakromosoomi ja X kromosoom - Seemnerakkudes on pooltes 22 kehakromosoomi ja X kromosoom ja ülejäänud pooltes 22 kehakromosoomi ja Y kromosoom - 22 paari + XX = naine (tõenäosus 50%) - 22 paari + XY = mees (tõenäosus 50%) Suguliiteline pärandumine ..
kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning päranduvad järglastele ühes koos. 4. Autosoomid; sugukromosoomid; suguliitelisus; daltonism; hemofiilia. Vastus: Autosoomid- kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Sugukromosoomid- määravad isendi soo. Nende arv on mõlemal sool erinev. Inimese sugukromosoomid on X ja Y. Inimese 46-st kromosoomist 44 kehakromosoomid e. autosoomid ja 2 on sugukromosoomid. Naine XX ja mees XY. X- kromosoom on suurem kui y ja sisaldab rohkem geene. Neid X-kromosoomi geene, mida y- s ei ole nim. suguliiteliseks geenideks. Meestel on nad ühekordselt ja avalduvad igal juhul, ka retsessiivsel kujul. Seetõttu esineb meestel palju sagedamini retsessiivseid suguliitelisi haigusi. Daltonism - puna - rohe värvipimedus Hemofiilia - verehüübimatus, suguliitelinepuue, tuleneb retsessiivsetest algalleelidest X-
o Keskkondlikud: füüsilised ja sotsiaalsed. Sotsiaalsete all on suhted ja õpetamine. Geneetilised tegurid - Pärilikud vanemate sugurakkudes sisalduv geneetiline info defektne, pärandatakse järglasele, järglasorgamismi geeniproduktid on düsfunktsionaalsed, rakkude areng on häiritud. - Geneetilised kromosoomide lahknemise häired meioosis või geenmutatsioonid selle järgselt, geeniproduktid selle tagajärjel düsfunktsionaalsed ja rakkude areng on häiritud. Autosoomid e kehakromosoomid - 1.-22. kromosoom Gonosoomid e sugukromosoomid - X ja Y kromosoomid Geneetilised hälbed Haigused või seisundid, mis on põhjustatud ebanormaalsustest isiku geneetilises materjalis. o Monogeensed Põhjuseks DNA muutused ühe geeni piire (nt ainevahetushäired, fra-X, progeeria e liigkiire füüsiline vananemine) o Polügeensed Põhjuseks DNA muutused mitmes geenis, oluline on ka keskkondlikud faktorid (nt diabeet,
annaabi.ee 
