omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele
teenindust. Nad panevad kiiresti tähele halba teenindust, mis eristab ühte firmat teiste võistlevate firmade seast. Teenindatavalt saab teenindaja esimese tagasiside. Veelgi olulisem suhtlemisel saadava tagasiside osa on see, mille moodustavad inimese meeleolu, hääletoon, kehakeel. Teeninduskeel on suhtlemise viis. Teeninduskeelt väljendame enda kehakeelega. ja kasutame seda enamasti klientidega suhtlemisel. Kehakeeleks loetakse näiteks näoilme, miimika, kehahoid ja zestid. Suur osa suhtlemisest on sõnadeta suhtlemine ehk mitteverbaalne suhtlemine. Mitteverbaalne suhtlemine ei piirdu ainult kehakeele ja silmsidemega vaid ka keskkonnaga, kus inimesed viibivad. Ruumi kujundus, mööbel, värvid ja valgus, helisüsteem mõjutavad atmosfääri. Mõnusas keskkonnas on inimestel kergem suhelda. Tuntakse end vabalt. Üheks väljendusvahendiks on hääl
annaabi.ee 
