Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki. Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue kaitsja- abilise isiku vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust, kuna loomise hetkel oli Taevaisa jätnud kogemata nende liigi esindajad ilma kaitsva kehakatteta. Niisiis oli ta täitsa paljas. Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat vääriliselt tänada ja tegi talle puutikkudest paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust, kui Kalevipoeg ta kotist välja võttis pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad
Auhindu ei olnud, ainus, mille võitja sai oli loorberi- või oliivipuupärg. Võitjale püstitati tema kodukohas ausammas (rinnakuju). 776 eKr esimesed olümpiamängud. Esialgu oli Olümpial ainult üks ala ühe staadioni ringi jooks täisvarustuses (50 kg sõjavarustust). Siis hakkas spordialasid lisanduma: *Klassikaline viievõistlus kettaheide, odavise, kaugushüpe, staadioni jooks. Kõik alad läbiti ühegi kehakatteta. *Rusikavõistlus 1 kreeklaste lemmikalasid. Peksti nahkrihmadega, mis olid käe küljes. Võideldi nii kaua, kuni üks meestest maha kukkus ja võitlusvõimetuks muutus. *Kaarikute võidusõit kõige ohtlikum spordiala. Staadioni kurv tuli võtta sammaste vahel ning seal oli palju kokkupõrkeid. Staadioni ring oli 300 m. *Maadlus. Hiljem tuli ka maratoni jooks. Olümpiamängud kestsid 4. saj pKr
annaabi.ee 
