loikudes, tiikides) (Remm, 1954). 3.2 Nukk Nukujärk kestab keskmiselt 2-5 päeva. Ta ei toit, kuid on võimeline liikuma. Metsasääskede, hallsääskede ja laulusääskede nukk on veest kergem, seetõttu enamiku ajast veedab vee pindkile küljes rippudes. Kui nukku aga ärritatakse, siis kiirelt tagakeha üles-alla liigutades ta põgeneb veekogu põhja (Remm, 1954). 3.3 Valmikud Sääsklaste valmikud on õrna kehaehitusega, äsjakoorununa on nad pehme kehakattega ja abitud. Mõne päeva peatuvad nad veepinnal või rohukõrrel, kuni suudab lennata. Oma õrna kehaehituse tõttu on nad niiskuse ja varjulembesed ning tuul ja päike ei meeldi neile samuti. Enamuse ajast veedavad nad põõsastikus, tihedas rohus jne (Remm, 1954). Valmikujärk kestab mõned kuud. Pistesääsklased toituvad inimese, kodu- ja metsloomade verest. Isasloomad verd ei ime. Emasloomadel on vereimemine aga hädavajalik, vastasel
Ta tundis nagu kohustust selle ees, et sellest summast, mis Rudolf talle annab ei tohi miskit alles jääda. Irma oli ka kingitustega üle kuhjatud, pakid ja karbid, mis olid lauale kuhjatud ei teinud Irmale rõõmu, vaid panid aina kurvad mõtted pähe. Mees, olles Irma lahti riietanud hakkas karpides tuhnima ja leidis sealt nii mõningaid kehakatteid, mida Irmale selga, jalga sobitada. Esiteks heledad kingad, siis imeliku poisipärase kehakattega. Siis kandis ta Irma teise tuppa peegli ette, kus imetles teda igast küljest. Nüüd oldi koos nii ööd kui ka päevad. Kuid aja möödudes hakkasid uuesti kontserdid, teater, kino, lokaalid, ooper- lõbustused. Kuid Irma ei mõistnud, milleks on neid lõbustusi vaja, kui neil kahekesi koos olles on hea, nii, et teisi ei ole. Irma arvas, et teisi las lähevad vaatama ja kuulama need, kel ei ole omal kodus midagi muud aga kui seinad, asjad ja söök ja jook,
keha. Tundlate jaoks on neil rindmiku all väikesed vaokesed. Naksurite vastsed elavad metsakõdus, mädas puidus, mullas ja taimede maa-alustes osades. Nad söövad taimede värskeid või kõdunevaid osi. Osa vastseid on aga röövtoidulised - nad toituvad putukate vastsetest. Vastseid on kahte tüüpi. Osa on valkja lihava (mitte kõvera!) kehaga, teised on punakas-pruunid, tugeva kehakattega ussitaolised tõugud. Viimaseid on nimetatud ka traatussideks. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/naksurlased.htm) Suurliblikad(Macrolepidoptrea) Liblikad on tinglikult jagatud kahte rüma - pisiliblikad ja suurliblikad. Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega
annaabi.ee 
