pseudoteadus, kuid väärib süvendatud mõtlemist, kuna endiselt on üsna vähe adekvaatset infot selle kohta, mis evolutsiooniprotsessid on välja arendanud inimteadvusele omased võimed? 18 3. VIGASTATUD TANTSIJA Vigastatud tantsija on tantsukunstiga tegelev inimene, kellel on juhtunud füüsiline trauma, mis segab või takistab harjumuspärast kehakasutust, seega tantsimist, liikumise sooritamist. Vigastusi saab käsitleda mitmeti. Tänapäeval liigitatakse eraldi kudedele tekkivaid kahjusid: "mehaanilised, põletused, keemilised, bakteriaalsed, viiruslikud jne." (Howse, McCormack 2009, lk.72-73). Seminaritöö kese on kõige rohkem mehaanilised vigastused, kuna lähtutakse tantsija füsioloogilise töö puudulikkusest. Kuna tegemist pole mitte ainult inimese,
Vaagna pöördumisel taha nimmenõgusus kaob, selg kumerdub reflektoorselt ja tekib kumerselgsus. Ette kaldumisel nimmenõgusus suureneb ja tekib nõgusselgsus. Siinkohal tuleb õppida säilitama õiget keskasendit nii kõndimisel kui istumisel. Pöid – funktsionaalselt täiuslik pöid on hea rühi aluseks. Pöiavõlvid on väljakujunenud 7. – 8. eluaastaks ning fikseeruvad 12. eluaastaks. Rühi vormid Aktiivne rüht – eeldab õiget kehakasutust igapäevaelus ehk dünaamilist rühikust. Passivne rüht ehk halb kehahoid – enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil. Lõtva kehahoidu iseloomustavad: - Kühmuvajunud selg - Langetatud pea - Õlgade vahele kadunud kael - Lõtv ja punnis kõht - Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud
annaabi.ee 
