ümbritsevast eristuvat kõrgemat kohta. Mitte ükski kohanimedest ei viita kuidagi kõverusele. Seega võime arvata, et inimestele, kes kord Alutaguse lõunaosa asustasid, ei olnud oluline mitte kriivade kõverus, vaid tõik, et tegemist oli kõrgemate kuivade küngastega (Eesti Loodus, 2010/8) Ja just nimelt „küngas” sobitub hästi venekeelse sõnaga грива. Vene-eesti sõnastikud annavad грива vasteks sõna „lakk” – pikenenud kehakarvadest moodustis loomadel. Näiteks Vene leksikograafi Vladimir Dali vene keele seletav sõnaraamat annab pärast „lakaga” seonduva temaatika käsitlemist veel teisegi üldise tähenduse: „ümbritsevast kõrgem ja kuivem koht, mida mööda on märjal ajal hea kõndida; koht, mis üleujutuse ajal ei upu ära” (Eesti Loodus, 2010/8) Koostis ja vanus Geomorfoloogid pole kriivade ehituses ega vanuses ühel meelel. Esimene kui ka vanem
Samblad ja samblikud (troopikas ka paljud kõrgemad taimed, nn. epifüüdid) kasutavad puutüve ja oksi kasvukeskkonnana kuna need on maapinnast kõrgemal, seega on seal valgust rohkem ja puudub konkurents rohttaimedega. Vahel saavad kommensaalid oma peremehelt ka toitu, näiteks elab pea iga looma kehapinnal ja seedekulglas hulgaliselt teisi organisme (enamasti baktereid ja seeni), kes toituvad näiteks nahaeritistest (rasu, higi), eralduvatest nahatükkidest, vanadest kehakarvadest ja sulgedest. Sel viisil toitujaid on inimese kehapinnal kuni 100 erinevat liiki. Siia kuuluvad bakterid, mikroseened ja mõned imepisikesed lestad (lülijalgsed, mitte kalad). Tohutus koguses kommensaale leidub ka inimese soolestikus, enamus neist on bakterid. Üldiselt arvatakse, et kommensaalide rakke (ehk siis kommensaalseid organisme) leidub inimese peal ja sees suurusjärgu võrra rohkem, kui inimese enda rakke. Paljud kommensaalid elavad peremeesliigi eluasemes toitudes tema
annaabi.ee 
