Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio kriminalis Karolina ehk lihtsalt Karolina ehk kriminaalkohtuseadustik. Sisaldas rooma õigust, ka saksa tavaõigust. Kehtis kuni 1871.aastani. Tuli lisaks
Olid kasutusel ka taliooni karistuse põhimõtted. Kes andis valevannet, raiuti kaks sõrme maha. Laialdaselt kasutati kehalisi karistusi, surmanuhtlust. Juurde tuli neljastamine, uputamine, elusalt matmine, lisaks veel saksi õiguspeegli karistustele. Neljastamine oli ette nähtud reetmise eest (keha raiuti neljaks ja tükid pandi teistele vaatamiseks välja.) Uputamist kasutati enamasti naiste puhul. Elusalt tapeti naisi lapse tapmise eest. Kehakaristused: - keele ära rebimine tavaliselt solvamise eest, isik seoti posti külge. - Sõrmede maha raiumine valevande andmise eest. - Kõrvavade ära lõikamine väiksemate varguste eest. - Silmade välja torkamine kasutati tihti surmanuhtluse asemel või kuritegude kaasaaitamise eest. Mittepiinavad karistused: - vitstega läbipeksmine. - Väljasaatmine, sageli oli see lisakaristuseks. Häbistavad karistused: - häbiposti paigutamine.