suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Kommunikatsioon Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Temperament Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad,
aktuaalsuses (kõik asjad pole esteetilised), normatiivsusel ja mitte deskriptiivsusel. Kultuur ja traditsioon määravad, millist objekti hinnata esteetilisena ja millist mitte. Ducasse'i järgi on objektide hulk, mida võime vahetult tajuda, tohutult väiksem kui võimalike esteetiliste kontemplatsioonide hulk. 3. Ontoloogilise universalismi vastu räägib evolutsiooniesteetika, valdavas osas ei suuda inimesed esteetiliseks pidada verd ja teisi kehaeritisi (psühholoogiline etteheide). Füsioloogiline etteheide väidab, et bioloogiline keha eirab teatud objektide esteetilisust ning kutsub vastandina esile tõrjuvaid reaktsioone, näiteks hakkab Robinson Crusoe üksikul saarel metslaste ohverdamisrituaali käigus järele jäänud inimluid nähes oksendama. 4. Võimatute objektide etteheide seisneb väites, et esteetilisena ei saa hinnata objekte, mida ei saa endale isegi ette kujutada, näiteks nelinurkset ringi. 5
Oma territooriumi märgistavad nad haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad
annaabi.ee 
