Rasvad Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid, kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem naise organismis, 5-10% rohkem kui meestel (naise organismis on vett vähem). Normaalse kehaehituse korral on organismis umbes 9-11 kg rasva. Vanuse muutudes muutub ka rasvasisaldus organismis. Sõltuvalt east on inimese elus perioode, mille jooksul võib kehamass rasvade arvelt oluliselt suureneda. Need on nn kriitilised perioodid: imiku-,
Meestel 70-100 g Naistel 50-75 g Suure füüsilise koormuse korral on valkude vajadus suurem Palavaga on valkude vajadus väiksem, külmaga suurem Rasvad e. lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid jne. Lipiidid on nii taimse kui loomse päritoluga toiduainetes Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest 1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust Süsivesikud e. sahhariidid on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass Taimede massist moodustavad süsivesikud 75-90%, inimorganismi koostises on ca 1,5% süsivesikuid Süsivesikuid leidub organismis laialdaselt: maksas, lihastes, luudes jne.
annaabi.ee 
