pööratakse aktiivne, väljapoole orienteeritud teadvus sissepoole, inimesse endasse. Meditatsiooni mõiste katab mitmeid erinevaid meeleharjutusi, milles arendatakse muuhulgas meelerahu, lõdvestumist, ühtesuunatud keskendumist, südamlikku sõbralikkust, kaastunnet, heaolutunnet ja uuritakse tõeluse püsimatut ning omavahelseotud loomust. Tavaliselt valime harjutuses ühe või teise objekti, millele me suuname oma tähelepanu. Selleks võime me kasutada näiteks hingamisaistinguid, kehaaistinguid, helisid, kujustatud kujusid, endale või teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse keskendumisobjektita lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale
Nõuded: • Kõik osalejad peavad teadma eksperimendil osalemist • Kõik osalejad peavad andma oma nõusoleku • Eksperimenti ei tohi jätta omapäi • Eksperiment ei tohi kahjustada katsealuseid Vaatlus Vaatluse liigid: 1. Kõrvalt vaatlus – vaatleja asub väljaspool sündmust 2. Osalusvaatlus – uurija muutub grupi liikmeks (vaatleja mõjutab gruppi) 3. Enesevaatlus – mingis situatsioonis vaadeldakse oma mõtteid, tundeid, kehaaistinguid Usaldusväärsuse kriteeriumid: 1. Püsivus – peab vaatlema mitmeid kordi 2. Koherentsus – mitme vaatleja andmed ühel ajahetkel on sarnased 3. Usaldusväärsus – mitme vaatleja andmed on erinevatel ajahetkedel sarnased 4. Andmete kohene ülesmärkimine Küsitlus Kasutus: • Kui ise ei saa vaadelda • Huvitab, mis toimub inimese peas Küsitluse puhul on tegemist uurija ja respondendi vahelise suhtlusega. Liigid:
annaabi.ee 
