Lisaks juba töötavatele koostootmisjaamadele Väos, Luunjas ja Pärnus kasutatakse hakkpuitu ka Balti Elektrijaama uues keevkihttehnoloogiaga energiablokis, kus seda lisatakse põlevkivile kuni 10%. Uute koostootmisjaamade ehitust on alustatud Tõrvas ja Kuresaares ning kavandamisel on Kehras, Paides, Põlvas ja mujal. Võimalus lisada põlevkivile biomassi (isegi kuni 50%) on ette nähtud ka Eesti Energia poolt Narva lähistele ehitatavas uues keevkihttehnoloogiat kasutavas elektrijaamas. Võib teha järelduse, et nõudluse rahuldamiseks küttepuiduga tuleb kasutusele võtta kõik kodumaised puiduressursid, sealhulgas seni vähekasutatud raiejäätmed ja kännud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata erametsadele, kus paikneb potentsiaalsest küttepuidu ressursist enam kui pool. Puitkütuste defitsiidile leevenduseks võiks tulevikus olla Venemaalt saabuv toore, kuid kaubavahetust takistavad tollimaksud kaovad alles pärast Venemaa liitumist WTO-ga.
Väikestes katlamajades, kus kasutatakse suitsugaasi kondenseerimist, on mõistlik korrosiooni riski vähendamiseks kasutada suitsukäigu ja korstna konstruktsioonis korrosioonikindlaid materjale. 10.3.6 Täiendavad meetmed kahjulike atmosfääriheitmete vähendamiseks Eriti keeruline on jäätmete põletusseadmetest kahjulike atmosfääriheitmete vähendamine, sest jäätmekütused võivad sisaldada paljusid keeruka keemilise koostisega ühendeid. Joonisel (vt Joonis 10 .93) on keevkihttehnoloogiat kasutava jäätmepõletusjaama skeem, milles suitsugaasidest eemaldatakse ka SO2, HCl, raskemetallid, dioksiinid ja furaanid. Joonis 10.93. Jäätmekütuste põletamine tsirkuleerivas keevkihis ja väljuvate suitsugaaside suitsugaasidest puhastamine Üheks uudseks võtteks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks on suitsugaasidest CO2 eemaldamine ja ladustamine maapõue. Ladustamiseks sobivad näiteks tühjendatud maagaasi ja nafta maardlad, aga ka muud tihedate
annaabi.ee 
