põletamiseks, näiteks põletatakse koos põlevkiviga kuni 10% ulatuses biokütust ehk puiduhaket. Keevkihtpõletuskateldes põletatakse peenestatud kütus koldesse alt juhitavas õhuvoolus, mis moodustab nii nähtud keevkihi. Põlemistemperatuur on madalam kui tolmpõletuskatlas ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ja seetõttu pole täiendav heitgaaside puhastus vajalik. 3 Keevkihttehnoloogia eelised: Madal kütuse põlemistemperatuur: 850˚C–900˚C. Erinevalt kõrget temperatuuri kasutatavatest tolmpõletuskateldest keevkihtkatelde küttepinnad ei korrodeeru. Väheabrasiivsed tuhaosakesed hoiavad ära küttepindade erosiooni. Küttepindadele tekivad lihtsalt eemaldatavad puistsadestised, mille tõttu saab kasutada lihtsamaid puhastamismeetodeid.
Eestis kasutab põlevkivi elektri saamise eesmärgil AS Narva Elektrijaamad, mis on Eesti üks juhtivamaid ja Balti regiooni tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Aktsiaselts on asutatud 1999. aastal kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti elektrijaama baasil. 2007. aasta seisuga on antud aktsiaseltsi elektriline võimsus kokku 2380MW (sellest Eesti elektrijaamal 1615MW ja Balti elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], [] 1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W pirn 1h, siis selleks kulub 150grammi põlevkivi. Kukersiidist saadavast energiast suudetakse vaid 1/3 muundada elektriks
Madala kütteväärtusega põlevkivi annab väga suure koguse CO 2, 98(113) Villu Vares Energia ja keskkond arvestatuna kütuses sisalduva energiaühiku kohta. Madal energiamuundamise kasutegur põlevkivi elektrijaamas teravdab probleemi veelgi. Põlevkivi tolmpõletamisel olemasolevates kateldes laguneb praktiliselt kogu kütuses ballastina sisalduv CaCO3. Keevkihttehnoloogia kasutamine põlevkivi põletamiseks vähendaks mõnevõrra CO2 emissiooni, kuid see jääb ikkagi tunduvalt kõrgemaks kui teiste kütuseliikide, näiteks maagaasi kasutamisel. CO 2 emissiooni põlevkivi põletavates elektrijaamades õnnestuks oluliselt vähendada rõhu all põletamise tehnoloogia rakendamisega. Paraku ei ole rõhu all põletamise tehnoloogia Eesti põlevkivi jaoks veel jõudnud tehniliste lahendusteni. Tabel 10
annaabi.ee 
