· turbulentne (kiire) keevkiht; · tsirkuleeriv keevkiht. Keevkihtkolded võivad töötada kas atmosfääri rõhul või ka ülerõhu all. Laialdase leviku on seni saavutanud atmosfääri rõhul töötavad keevkihtkolletega katlad. Joonis 5.52. Mulliva (A) ja tsirkuleeriva (B) keevkihiga kollete põhimõttelised skeemid 1 kütus; 2 primaarõhk; 3 sekundaarõhk; 4 põlemisgaasid; 5 põhjatuhk. Klassikaline keevkiht Keevkihtkoldega katlaid iseloomustab rida üldiseid positiivseid näitajaid, milledest olulisemad on järgmised. · Kütuse osakeste intensiivne segunemine ja suur soojusülekande tegur keevkihis võimaldavad selles efektiivselt põletada väga erineva kvaliteediga kütuseid. · Tingituna madalatest põlemistemperatuuridest keevkihis (800 900 °C) on põle- misel tekkivate lämmastikoksiidide (NOx) tase madal ja tingimused kütuses
koos kütuseosakestega. Mullilise ehk klassikalise keevkihi puhul peenemad ja kergemad osakesed kanduvad kihist välja ja võivad kolderuumist lahkuda lõpuni põlemata. Olukord on parem kui kandva kihi (liiva) erikaal on suurem kütuse erikaalust. Sel juhul on piisav kui keeb kandevkiht ja suuremad kütuseosakesed põlevad kandevkihi pinnal. Mullivas keevkihis on osakeste kiirus 2-3m/s. Joonis 10-5. Mullilise keevkihtkoldega 3 MW aurukatel Mullilise keevkihi üldisemad puudused: · mulliline keevkiht vajab sellist kütuse ettevalmistamist, mis väldiks väikeste osakest tekke; · kihi temperatuuri hoidmiseks on enamikel juhtudel vaja soojusvahetuspinnad asetada otse kihti, et hoida kihi temperatuuri 800 - 900ºC piirides; · kihi pinnaühiku soojustootlikkus sõltub seda läbiva õhu kiirusest mida
annaabi.ee 
