seadmed. Rõhu all keevkihtkoldega katel paikneb teraskorpuses joonis 8. Kütuse söötmine koldesse toimub kas pneumaatiliselt st kuivalt või segatuna veega pastana spetsiaalsete märgpumpade abil. Kütus söödetakse koldesse segatuna absorbendiga, milleks on lubjakivi või dolomiit. Kütuse ja absorbendi osakese läbimõõt on tavaliselt all 5 mm. Kütuse põlemistemperatuuriks koldes on 860ºC ning rõhuks seadmes 1,2 1,6 MPa. Mullilise keevkihtkatla iseärasuseks on aurutus küttepindade paiknemine keevkihis. Tingituna ülerõhust on gaaside maht väike ja gaaside kiirus kihis jääb alla 1 m/s, mis tagab küttepinna torude tagasihoidlikuma kulumise. Seega rõhu all põletades on mulliline keevkiht etem kui tsirkuleeriv. Kihi kõrgus koldes on 3,5 - 4 m. Kolde soojuskoormust reguleeritakse kihi massi ning kõrgusega. Katlast väljuv suitsugaas suundub kaheastmelisse tsüklonite plokki ja
kondensatsioonjaamades Kütuse liik CO2, Arvestuslik CO2 netokasutegur g/kWhkütus % g/kWhel Tahked fossiilkütused Kivisüsi 324 335 42 771 798 Eesti põlevkivi, tolmpõletamine katla 360 28 1286 koldes Eesti põlevkivi, põletamine keevkihtkatla 360 33 1091 koldes Vedelkütused Masuut 277 281 42 659 669 Kerge kütteõli 263 42 626 Põlevkiviõli 288 42 686 Maagaas 216 42 514 Kohalikud kütused Puit 346 42 0/(824)6