2.3. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile Kaarkeevitusel esinevad õmbluses või TMT-l alati kõrvalekalded pidevuses (kokkusulamatus, poorid, räbupesad, praod, sisselõiked) või kujus (nurkõmbluste liigkumerus, ebavõrdsed kaatetid, juurevajum, järsk üleminek õmbluselt põhimetallile, servade nihkumine). Kui need kõrvalekalded on mõõtmetelt või arvult lubatud piires, siis on tegemist keevitusdefektiga. Kui keevitusdefektide suurus ületab mingi lubatud piiri, siis muutuvad need keevitusvigadeks. Nende esinemisel tuleb õmblused lahti lõigata ja uuesti keevitada ehk teha vigade parandus. Standardi EVS ISO 5817 järgi jagatakse keevisliite lubatud defektid 3 tasandi e klassi vahel: 1. B-tase. Kõige kõrgem. Vastutusrikkad tooted, eurokeevitaja proovitööd, survemahutid. 2. C-tase. Keskmine. Selle taseme järgi valmistatakse enamik metallkonstruktsioone. Eesti kutse standardi proovitöö aktsepteerimistase. 3. D-tase. Mõõdukas
Need võivad esineda nii pidevuses (poorid, praod, lõhed räbupesad; õmbluse väliskujus olevad vajumid, lõpetuskraavid) kui ka mõõtmetes, puudulikus ristlõikes, läbikeevitamatuses ja muus. Kui nimetatud kõrvalekalded ei kahjusta keevistoote töövõimet, s.o nende mõõtmed ja esinemissagedus on lubatud piirides, siis nimetatakse neid keevitusdefektideks ja neid pole vaja reeglina parandada. Kui keevitusvigade mõõted või määr ületavad lubatu, siis lähevad nad üle keevitusvigadeks. Välimised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Juure sisselõige 2. Liiga suur juure läbivajumine 3. Läbikeevitamatus 4. Kaare süütamise koht väljaspool õmblust 5. Pritsmed elektroodi metallist 6. Praod 7.Liiga suur õmbluse kõrgus 8. Sisselõige pealispinnas 9. Kraatri pragu Sele 2.10. Välimised vead
annaabi.ee 
