Pole lihtne valida elukutset Elukutseid on palju, igale inimesele sobib neist vähemalt 5-6 tükki. Kuid milline on see õige elukutse? Elukutseid on tõesti väga palju, ma võin hakata, kas ehitajaks, keevitajaks, kokaks, õpetajaks, lasteaiakasvatajaks, torumeheks jne . Kuid selleks, et ma saaksin mingisuguse töö sealt valida, pean ma seda eriala õppima. Ega iga inimene ei saa lihtsalt kuskile asutusse sisse astuda ja öelda: ,, Ma soovina siia tööle tulla. '' See ei ole nüüd nii lihtne ka. Peab paar aastat koolis õppima ja siis saabki. Kuid on ka teine, pikem võimalus, võib minna peale üheksandat klassi õppima laialdasema eriala valikuga klassi, näiteks majanduse klassi
juurde. Mida rohkem õpid, seda targemaks saad ja oskad paremini oma tööd teha. Algul pead sa oma karjääri planeerima, et kelleks saada, mida teha selle elukutsega jne. Alguses otsustad, et kelleks sa tahad saada ja siis mõtled, et kas sellele elukutsele on Eesti tööturul nõudlust või ei ole. Alati on võimalus minna ka välismaale tööle. Välismaal saad sa esiteks paremat palka kui Eestis ja seal on väiksemad maksud. Kõige parem on minna välismaale kas keevitajaks või ehitajaks. Näiteks Soome, Soomes saad sa nii head palka, et kui maksad arved ära, jääb sul veel kõvasti taha üle. See-eest Eestis saad sa palga kätte, maksad arved ära ja siis ostad paar korda süüa ja ongi raha peaaegu läinud. Kõige parem on endale elukutseks valida ehitaja. Ehitajaid on igalpool vaja ja nõudlus nende järgi on suur. Kui Eestis tööd ei saa, siis lähed välismaale ja seal saad niikuinii tööd ja elad head elu
Siin ei ela sul müüjad seljas nagu võib kogemuste põhjal näiteks väita Türgis. Seal lihtsalt ei anta rahu enne kui oled tühjendanud rahakoti vaikuse hüvanguks, siis aga tulevad uued sellid, ning mõnes mõttes röövitakse kogu hingerahu pikaks ajaks. Paljud arvavad siinsest haridussüsteemist üsna eriskummaliselt negatiivselt. Kuid veel on alles klassikaline ja laiapõhjaline haridus, mille põhjalt võimalik saada nii keevitajaks kui ka luuletajaks, ning teha karjäärimuutusi ka hilisemas elus. Näiteks paljud tavakeskkooli õpilased arvavad, et kui kool pooleli jätta siis on nende haridusteel kriips peal, ning nad mõtlevad, et täiskasvanute gümnaasiumist küll mingit võimalust kõrgemale õppima minna pole.See ei ole sugugi nii, vägagi edukalt saab edasi minna ülikooli ,isegi teadlaseks saada kui tahta. Minu arvates on täiskasvanute gümnaasiumid mitu korda paremad kui tavalised
· Prokuratuur otsustas jätta riigikohtule kassatsioonikaebuse esitamata ning Kender jäi lõplikult õigeks KAUR KOHTU ALL "Ma olen kaks aastat oma elust raisanud selle asja peale ja ma saan aru, et siin on veel mitu aastat ees. Ei ole lootust ka, et see kuidagi ära lõppeks. Ma teen seda selle nimel, et eesti keeles saaks julgelt ükskõik mida kirjutada," sõnas ta. "Ma õpin praegu siit, kuidas on vanglas elada ja mõtlen, kas ma hakkan seal õppima aednikuks, keevitajaks... mingi amet oli veel, aga kindlasti ma mingi ameti ära õpin seal vanglas," ütles ta, lisades, et statistiliselt eksisteerib vaid üheprotsendiline tõenäosus, et teda süüdi ei mõisteta. PREAGUNE ELU · Töötas reklaamibüroodes ja praegu ta tegeleb kinnisvara haldamisega. · Tal on 2 last tippmodellilt Anastasialt · Ta ei ole oma eraelu kunagi avalikkusele põhjalikumalt kommenteerinud. · Ajalehte andmetel ta on oma abikaasast RITA KENDERIST
mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks. Ise enesest mulle see töö meeldis kuid siiski ma ei tahtnud terve elu sellist tööd teha. Tulin koju siis rääkisin vanade
probleemidega. Ta jäi suhteliselt omapead. Tekkisid uued sõbrad - kõik pärit peredest, kus olude teisenemine oli toonud kaasa nii töökaotuse, jõuetustunde kui ka lootusetuse. Kodus ei tahetud püsida, sest seal olid tujutud vanemad. Tänaval ei mossitatud, tänav pakkus isegi muredest prii olemise turvalist tunnet. Pärast põhikooli lõpetamist läks kutsekooli - tundus, et on vaja mingigi elukutse omandada, et saada tööle ja pääseda virelemisest. Ta õppis keevitajaks. Aga kooli ei lõpetanud eriala tundus igava ja mõttetuna. Koolis käis, kuidas juhtus, nii ka paljud ta kaaslastest. Ühiselt viideti aega, käidi diskodel jne. Ühiselt sooritati ka kuritegusid, mis viisid lõpuks vanglasse. Vanglast vabanemise ajaks oli tema kodukandis alanud üleüldine "narkobuum". Paljud ta endistest sõpradest olid "narkarid". Ka nende uute tuttavate seas, kes tekkisid vanglas, leidus sõltlasi. Ta oli kavatsenud tööle minna
annaabi.ee 
