leegi tumedama värvuse tõttu. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam – 1200-2520C. Gaasileegi pikkus sõltub suudmiku numbrist ja ulatub 20mm. Leegi keskosal on kõige kõrgem temperatuur (3140C) ja see asub 3-6mm kaugusel tuuma keskosast. TERAV LEEK Terav leek saadakse, kui vastava suurusega keevitusotsikule refuleeritakse maksimaalne leegi väljavoolukiirus. Selle leegi abil on võimalik metalli keevisvannist välja puhuda. PEHME LEEK Pehme leek moodustub juhul, kui keevitusotsikust eralduva gaasi kiirus on välja reguleeritud kõige madalamaks. Pehme leek on tundlik tagasilöökidele ja paukumisele. Keevitusleegi tüübid Normaalleek Normaalleek ehk neutraalne leek saadakse kui põletisse suunatakse ühe mahu hapniku kohta 1,1 – 1,3 osa atsetüleeni. Hapnikku suunatakse põletisse natuke rohkem seepärast, et hapnik sisalsab
tõttu. Töötsooni kõrgeim temperatuur on 3140C ja see asub 3-6 mm kaugusel tuuma otsast. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam 1200C...2520C. 1.3.1.Keevitusleegi liigid. Keevitusleek võib olla raguleeritud teravaks või pehmeks. 1.3.1.1.Terav leek. Terav leek saadakse, kui vastava suurusega keevitusotsikule reguleeritakse maksimaalne leegi väljavoolukiirus. Selle leegi abil on võimalik metalli keevisvannist välja puhuda. 1.3.1.2. Pehme leek. Pehme leek moodustub juhul; kui keevitusutsikust eralduva gaasi kiirus on välja rguleeritud kõige madalamaks. Olenevalt hapniku ja atsetüleeni mahtude suhtes saadakse kolm peamist keevitusleegi liiki: · normaalne: põletisse suunatakse ühe mahu kohta 1,1...1,3 osa atsetüleeni · oksüdeeriv: põletisse antava hapniku maht on atsetüleeni mahust 1,3 korda suurem
teket keevisõmbluses. Sele 4.17. Liiga väikesest gaasidüüsist põhjustatud poorid Gaasidüüs on liiga väikese läbimõõduga. Kaitsegaas väljub düüsist kitsa joana ning ei kaitse täielikult kee- visvanni. Mida laiem keevisvann, seda suurema läbimõõduga peab olema gaasidüüs. Pooride teke õmbluses. Sele 4.18. Gaasidüüsi liiga suurest kaugusest põhjustatud poorid Gaasidüüs asub liiga kaugel keevisvannist. Kaitsegaas ei jõua keevisvannini, mille tulemusel keevisvanni vähene gaasikaitse põhjustab pooride teket keevisõmbluses. Sele 4.19. Põleti liiga suurest kaldenurgast põhjustatud poorid Keevituspõleti on keevitamisel detaili suhtes liiga kaldu. Kaitsegaasiga haaratakse kaasa välisõhku, mille tulemusel satub segunenud õhuga kaitsegaas keevisõmblusesse, tekitades poore. 44
Mehaaniliste omaduste (plastsus, löögisitkuse) tagamiseks lisatakse elektroodi vardasse ja kattematerjali - ALumiiniumi Al-, üldiselt harva sest tekitab õmbluses pragusid ja raskestisulavaid oksiide-AL2O3 -Titaan Ti-, hea taandaja, tekitab metallis nitriide mis vähendavad lämmastiku sisaldust metallis. - Räni-Si- hea taandaja, kasutatakse kattematerjalis koos kvartsliivaga. Kiirenda räbu pinnale jõudmist ja vhapniku eraldumist keevisvannist (mullidena) - Süsinik C- reageerib keevisvannis hapnikuga , tekib CO süsinikoksiid, mis ei lahustu vaid tõuseb pinnale mullidena tekitades poore õmluses. - Mangaan Mn- kasutatakse laialdlaselt elektroodi katetes ja traadis. Vähendab kahjulike lisandeid: väävlit FeS+ Mn = MnS +Fe...... ELEKTROODI katete paksus on 0,7- 2,5mm. Suhtena D/d elektroodi varda ja katte vahel M-õhuke kate C-keskmine kate D- paks kate G- ülipaks kate Keevituselektroodide liigitus ja tähistus
annaabi.ee 
