ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki. Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spetsiaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, rõngad, hammasrattad, sarrusmetall
Pärast tooriku valtsimist ühes suunas alumise ja keskmise valtsi vahel, suunatakse ta keskmise ja ülemise valtsi vahele, kus valtsitakse vastassuunas. Kvarto-valtspingis on neli valtsi: sisemised väiksema läbimõõduga töövaltsid ja äärmised tugivaltsid. Paljuvaltsilistes valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi. Töövaltsid toetuvad alamvaltsidele ja need omakorda tugivaltsidele. 30. Keevistorud Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. 31. Vormisegu Valuvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust. Enamkasutatav vormiliiv on kvartsliiv. 32. Pressvormi materjalid Peamiselt karbiidterased
Tõmba- 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). mine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja läbimõõduga 0,002...6 mm) ja väikese ristlõike- kuumvaltsplekki. mõõtmetega torude saamise meetod. Külmtõmba- Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja misel metall kalestub, mistõttu suurte deformatsioo- keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta nide saavutamiseks kasutatakse mitut tõmbeastet, torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõn- mille vahel toimub metalli esialgset plastsust taastav suse moodustamisega torni abil. Keevistorusid vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumis- tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis temperatuuri ületavatel temperatuuridel.
annaabi.ee 
