tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende hulk ega tähendus ühesugune, nt on keeli, kus värvinimetusi on ainult kaks- must ja valge; on keeli kus ei tehta vahet rohelisel ja sinisel). Sõltumata nendest arvamustest, mida keel peale surub, on igal rahval oma tüüpiline arvamus mitmete inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste kohta (nt paksud inimesed on heatahtlikumad kui kõhnad, lõunamaalased on keevalisemad kui põhjamaalased, lapse iseloomu kujunemisel on kõige olulisem roll sellel, milline on kodune distsipliin ja vanemate nõudlikkus, et psühholoogi ülesanne on anda vastus, miks inimene ühel või teisel viisil käitus, eriti kui see on mingil viisil veider, erakordne või erineb kehtivatest normidest jne). Rahvapsühholoogia ja teadusliku psühholoogia olulisimad erinevused: 1. Psühholoogia näeb oma peamise eesmärgina psüühika ja käitumise üldiste, igal pool
inimene ei pruugi tavaelus olla temperamentsem. 30-40-aastane mees ütles, et temperament võib ka positiivne olla. 19-30-aastane naine ütles enda kogemusest, et talle tundub, et temperamentsemad inimesed on tihtipeale ka agressiivsemad. Temperamentne ehk inimene kes pigem enne tegutseb ja siis mõtleb. Kellel on emotsioonid nii vaimselt kui füüsiliselt kerged tekkima ja väljenduma. Kes on äkiline. Siis mina näen agressiivse inimesega seost. Temperamentsed on keevalisemad ning kalduvad tihti agressiivsusele. Erinevad temperamenditüübid käituvad erinevalt ja see võib määrata ka nende agressiivse käitumise. Ägedaloomuline energia muutub negatiivseks kui seda ei suunata Naine, 19-30 aastane, ütles kindlalt välja oma arvamuse: „Kuna ise olen mitte-eestlaslikult temperamentne, siis kahjuks olen ka agressiivsem. Kui keegi mind vihale ajab, siis kõigepealt reageerin ja alles hiljem mõtlen. Näiteks kui mees mind välja vihastab, siis olen ka taldrikuid