vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus
Arvatakse isegi, et vürst Kiievi Vladimir valis 987 aastal õigeusu vaid sel põhjusel et islamiusk oleks keelustanud kogu maale alkohooli tarbimist. Kuid see habemega müüt, et joomine kuulub vene rahva traditsioonide hulka ei ole muud kui tühi jutt. Nimelt ajaloolane ja etnograf, prof. Kostomarov (1817-1885) lükkas selle arvamuse ümber. Ta tõestas, et Muinas Venemaal tegelikult joodi vähe; vaid üksikute pühade puhul keeti medovuhhat, meskit ja õlut, mille kangus ei ületanud 5-10 kraadi. Klaas lasti ringlema ja igaüks sai lonksu. Argipäevadel märjukest ei tarvitatud, joomist kui sellist peeti suurimaks patuks ja häbistati. Üle maailma tuntud vene viin tekkis ilmselt hoopis tatarlastevallutuse ajal. Ka siin maal tehti esimest viina just kloostri seinte vahel, 15 sajandi keskpaigas. Üleüldse paljud jumalakojad, aapteegid ja ravitsejad on kasutanud alkoholi erinevate tõmmiste,
riikide kokkukuuluvust ja teadvustamaks probleeme, okupeeritust; teisalt sooviti, et NSVl tunnistaks MRP salaprotokollide olemasolu (senini polnud tunnistanud). Balti kett ühendas kolme liiduvabariigi pealinnasid, pikkust üle 600 000 km. Osalejaid umbes 2 miljonit. Osalejate kokkutoimetamisel tehti ära väga suur töö. Olid ettemääratud kohad vastavalt rajoonidele. Rahvarinde poolt organiseeriti ka ühistransport. Kett läbis Eestit keskelt. Tulemus mingis mõttes oli, sest pärast keeti, sügisel NSVl rahvasaadikute kongress tunnistas MRP sadaprotokolli õigustühiseks. See ei kehti, mis seal oli. 1990. Toimusid kahed valimised. 24. veebruar valiti Eesti kongress. See pidi olema Eesti kodanike esindusorgan, see Eesti kongress tuli kokku märtsis, toimus esimene istung. Seal valiti ka Eesti kongressi tegevorgan, milleks sai Eesti komitee (juhiks Tunne Kelam). Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine juriidilise järjepidevuse eesmärgil
annaabi.ee 
