(Sammub edasi-tagasi.)Või kui sa pead just mehele minema, siis võta lollpea, sest targad teavad liigagi hästi, mis peletisteks teie nad teete. Kloostrisse! Kähku! Hüvasti. Tormab välja. OPHELIA: Taeva väed, tehke ta jälle terveks! HAMLET tuleb veel kord tagasi. HAMLET: Olen kuulnud ka teie võõpamiskunstist - rohkem kui vaja. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise, te keksite ja keerutate, lillutate ja nunnutate ja püüate oma lihahimu esitada lihtsameelsuse pähe. Kurat, mul on sellest rohkem kui villand, see ajab öökima. Igatahes, abieludest aitab. Kes juba paari on pandud, elagu edasi - kõik peale ühe. Ülejäänud jäägu nagu on. Kloostrisse! Mine. Lahkub. OPHELIA: Mis ülev vaim on varisend! Rüütli, õukondlase ja õpetlase mõõk, silm, keel - me riigi õis ja lootus,
«Kellalööja! Pariisi tänavanurkadel lasen ma su turjal keppidega kella lüüa! Kas kuulsid, sa lontrus?» «Kui te mu vanadust teada tahate saada,» ütles Quasimodo, «siis arvan ma, et mardipäeval saan kahekümneaastaseks.» Tõepoolest, mis liig, see liig; prevoo ei suutnud ennast enam vaos hoida ... «Ah, sa narrid prevoteed ka veel! Kepimeistrid, teie viite mul selle suli Greve'i platsi häbiposti, nüpeldate 'eda seal ja keerutate teda tunnikese rattal. Ta peab m.ul selle häbematuse eest saama, vannun seda jumala nirnel! Ja ma tahan, et praegune kohtuotsus nelja van- 191 nutatud trompetipuhuja abiga kõigis seitsmes Pariisi ringkonnas avalikult teada antaks.» Kohtukirjutaja hakkas jalamaid otsust kirjutama. «Issanda kõhu nimel, vaata, see on alles otsus!» karjus nurgast väike skolaar Jehan Frollo du Moulin. Prevoo pöördus ümber ja sihtis uuesti oma kiirgava pilgu Quasimodole. «Ma kuulsin, et
annaabi.ee 
