Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud tootmist piirama. Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti. Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtteid suleti, kasvas tööpuudus, 1932. aastaks oli töötuid 32 000. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. Kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati põllumehi jne. Töötu abistamiseks korraldati hädaabitöid suuremahulisi käsitsi töid nt. teede rajamiseks.
oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti *Kokku vähenes põllumajandusoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda *Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kiire kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks *Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist *Riigi rahanduslik olukord keerustus *Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid *Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. *Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid- suuremahulisi käsitsi töid raudteede, maanteede, lennuväljade jms rajamiseks *Kriisi ületamiseks tulnuks järgida teiste riikide eeskuju ja devalveerida Eesti kroon *27. juunil 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnisson valitsuse otsuse kroon devalveerida *Siitpeale algas kriisi taandumine
annaabi.ee 
