Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades nii head proosat suudaks toota kui Mati Unt, ei meenu teist säärast virtuoosi, kes tubli jutu sünnitamiseks nii kadestavalt vähe oma kujutlusrägastikes, oma lämmatav-fluviaalses meelelis-metafüüsilises algkeele maailmas peaks vaevlema kui tema, Unt." (Undusk, 1985) Ta
Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades nii head proosat suudaks toota kui Mati Unt, ei meenu teist säärast virtuoosi, kes tubli jutu sünnitamiseks nii kadestavalt vähe oma kujutlusrägastikes, oma lämmatav-fluviaalses meelelis-metafüüsilises algkeele maailmas peaks vaevlema kui tema, Unt
annaabi.ee 
