Briti pop ja rockmuusika 60ndatel Helen Reimand ja Kätriin Viru Üldiselt Elavnes 1960. aastail Rock'n'Rolli, Rhythm and Blues ja Skiffle Mersey Beat ja rhythm and blues Mersey Beat Lihvitud mitmehäälne vokaalpartii Muusika ja sõnade autoriks ansambli liikmed Kolmeduuriharmoonia asendus keerulistemate järgnevustega Oluliseks muutus rütmikitarr The Beatles, Gerry and the Pacemakers, The Searchers The Beatles Liverpooli rokkansambel Aktiivsed 19601970 Mõjutas sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni Koosseisu kuulusid: John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr Rhythm and Blues Jõuline muusika Moondatud kitarrihelid Ähvardav, sünge ning bluusilikult kirglik vokaal Lohakas ja mässumeelne mulje The Rolling Stones, The Animals, The Who The Rolling Stones
kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine, jäi pooleli (mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta
teistest sagaratest ehk ajukoore teistest piirkondadest. See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest. Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine). Selleks, et suuta teksti lugeda, peavad olema oimusagara piirkonnad töökorras.