Mitmed riigid jäid Rahvasteliidu koosseisu edasi ka pärast seda kui nad olid faktiliselt juba okupeeritud, teiste seas ka Eesti, Läti ja Leedu. Territooriaalvaidlused ja muud konfliktid Peale Esimest maailmasõda lõppedes jäid üles mitmed lahendamata probleemid, muuhulgas ka riigipiiride küsimused. Enamasti tegelesid taoliste küsimustega võitjariigid oma organisatsioonides ning Rahvasteliidule anti lahendamiseks vaid keeruliseimad probleemid. Vahetult peale sõda oli Rahvasteliidu roll tekkinud vaidluste lahedamisel väga väike. Neil aastatel tegeles liit peamiselt Pariisi rahukonverentsi lepingutes ette nähtud küsimustega. Rahvasteliidu roll laienes ning 1920. aastate keskel sai sellest rahvusvahelise elu oluline suunaja. Ameeria Ühendriigid ja Nõukogude Liit tegid Rahvasteliiduga üha enam koostööd. 1920. aastate teisel poolel tõusis Rahvasteliit nii Prantsusmaa, Saksamaa kui ka Suurbritannia
kalduvus sõlmida lälhisuhteid endasarnaste inimestega - Võrgustiku tihedus nt tihe võrgustik kõik tuttavad on tuttavad; hõre võrgustik kui 2 tuttavat omavahel e itunne on seal auk (võrgustikuauk); sild võrgustikus suhe mis ühendab 2 inimgruppi kelle vahel muidu seosed puudusid Ühiskonna olemus ja tüübid Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seoutd elusolendite kogum - Esinevad ka loomadel, keeruliseimad ühiskonnad putukatel Kultuur - 1) hinnangulises tähenduses vastand kultuuritusele 2) laiemas vastand loodusele, inimese tehtud 3) kitsamas vastand teistele ühiskonna komponentidele Ühiskonna tüübid Kütid ja korilased - inimkond on valdava osa ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis - sõltuvus loodusest - väkesed grupid paarkümmend inimest - liikuv eluviis - soolne tööjaotus - eraomandi puudumine ja võrdsus
annaabi.ee 
