5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia) öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus monoloogilise suhtlemise puhul nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes
5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne- teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia)- öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne- mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne- märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus- monoloogilise suhtlemise puhul- nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes