Katastroofilise mõjuga tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913
prahist. Teleskoobiga vaadates näeb Jupiteri pinnal ribasid või triipe. Need on pilvemustrid, mis tiirutavad ümber planeedi. Tumedamaid ribasid nimetatakse vöönditeks, heledamaid tsoonideks ning kummalgi poolkeral on mõlemat kolm. Huvitavaim objekt planeeil on nn. Suur Punane Laik, mis kujutab endast tohutut antitsüklonit ( ümbritsevast õhkkonnast tunduvalt suurema õhurõhuga ala). See on kestnud juba 175 aastat ja paistab meile vaadeldes punase plekina. Põhjustab suuri keeristorme. 2.6. Saturn Saturni kutsutakse ka Päikesesüsteemi juveeliks tänu oma suurejoonelisele rõngassüsteemile. Suuruselt on ta teine planneet Päikesesüsteemis. Järjekorras on ta alates Päikesest kuues ja tema keskmine kaugus Päikesest on 1 426 725,4 km. Efektiivne temperatuur on -178 kraadi. Tema atmosfääris on 93% vesinikku ja 5% heeliumi, lisaks veel metaani, veeauru, ammoniaaki, etaani, fosfiini. Saturnil on ka palju kuusid/ kaaslaseid. Suurim nendest on Titan.
annaabi.ee 
