p=gQht. 1.20 Bernoulli võrrandi rakendusi 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil. Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil. Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul
ρ gQ ht Ph t= 1000 83. Kuidas liigitatakse survekadu erinevate voolutakistuste jaoks? Reaalvedeliku voolamise Bernoulli võrrandis (52) määrab survekadu voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks hl ja kohtsurvekaoks hk . Vedeliku voolamisel pikas torus või avasängis kaasneb vedeliku "kleepumine" piirdega ja sisehõõrdumine vedelikukihtides. Turbulentses voolamises lisandub energiakulu keeristele. Need vedeliku voolamise protsessid määravad hõõrdesurvekao hl . Voolusängi ristlõike või voolusuuna järsul muutusel võib voolamine piirdelt eralduda ja kaasneda keerised, mis põhjustavad samuti energiakulu. See määrab kohtsurvekao h k . Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hõõrdesurvekao arvuline väärtus. Kohtatakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 84
annaabi.ee 
